Oma esimesed pildid lapsepõlves tegin inimestest ja juhuslikest suundadest, mis kaamera ette jäid. Nooruses olin seltskonnas ainuke, kes julges filmilindid kokku koguda ja ilmutusse viia ja sirge näoga ilmutatud fotod vastu võtta. Sest me tegime ikka igasugu kriitikat mitte kannatavaid pilte. Aga paremat viisi õppimiseks ei olegi moo meelest, kui kõik vead ise läbi teha ;)
Kui oma esimese päris korraliku arvestatava fotoaparaadi ostsin, hakkasin pigem loodust pildistama ja hoidsin sündmustest aparaadiga pigem eemale. Suure nõudluse tõttu jäi siiski juba Tallinnas elades mu kaamera ette nii mõnigi kaunitar ja lõbus olemine.
Tänaseks olen hankinud endale juba järgmise profikaamera ja lisaobjektiivi ning panen kaamera lihtsalt oma hinda tagasi teenima.
